Põhinedes rakul, geeni ja elu põhistruktuuriüksusel, selgitab käesolev artikkel bioloogia struktuuri ja funktsiooni, süsteemi ja evolutsiooniseadust ning kordab bioteaduse kognitiivset protsessi makrotasandilt mikrotasandini ning jõuab tänapäeva elu haripunkti. teadus, võttes kõik suuremad avastused sammudena.
Bioteadust tuntakse ka kui bioloogiat. Molekulaargeneetika on selle aine põhisisu ja see on aluseks edasistele elu olemuse, elutegevuse seaduse ja arenguseaduse uurimisele. Selle aine uurimissisu hõlmab ka kõikvõimalike bioloogia, biokeemia ja keskkonna omavahelisi seoseid ning saavutab lõpuks geneetiliste haiguste diagnoosimise ja ravi, põllukultuuride saagikuse, inimelu ja keskkonnakaitse parandamise eesmärgi. Füüsikalised ja keemilised teadmised on bioteaduse põhjaliku uurimistöö aluseks ning mitmesugused kõrgetasemelised teadusinstrumendid on aluseks bioteaduse uuringute korrapärasele edenemisele. Näiteks ultratsentrifuug, elektronmikroskoop, valgu elektroforeesi instrument, tuumamagnetresonantsspektromeeter ja röntgeniseade on bioteaduse uurimise protsessis tavaliselt kasutatavad vahendid. Seetõttu näeme, et eluteaduse valdkonnas on iga ekspert erinevate valdkondade tipptalent, kes kasutab bioteaduse moodustamisel läbitungimist ja ristdistsipliini.
Bioloogiateaduse arenedes on bioloogiateaduse ja -tehnoloogia mõju ühiskonnale üha suurem
1. Inimeste ideid, nagu evolutsiooni ja ökoloogia ideid, aktsepteerivad üha rohkem inimesi
2. Edendada sotsiaalse tootlikkuse paranemist, näiteks biotehnoloogiatööstus on moodustamas uut tööstust; põllumajanduse tootlikkus paraneb oluliselt tänu bioloogiateaduse ja -tehnoloogia rakendamisele
3. Bioloogiateaduse arenguga hakkab järjest rohkem inimesi tegelema bioloogiaga seotud erialaga
4. Edendada inimeste tervist ja elukvaliteeti ning pikendada nende eluiga. 5. Mõjutada inimeste mõtlemisviisi, näiteks ökoloogia arengut, edendada inimeste terviklikku mõtlemist; ajuteaduse arenguga aitavad bioloogiateadused ja -tehnoloogia parandada inimese mõtlemist
6. Mõju inimühiskonna eetilisele ja moraalsele süsteemile, nagu katseklaasi beebi, elundisiirdamine, inimgeeni kunstlik ümberkujundamine, seab väljakutse inimühiskonna olemasolevale eetilisele ja moraalsele süsteemile.
7. Bioloogiateaduse ja -tehnoloogia areng võib avaldada negatiivset mõju ka ühiskonnale ja loodusele. Näiteks võib geneetiliselt muundatud organismide masstootmine ja liikide loodusliku genofondi transformatsioon mõjutada biosfääri stabiilsust. Teaduse ja tehnoloogia suhete mõistmine ühiskonnaga on teaduse kvaliteedi oluline osa