Lähtudes rakust kui geeni ja elu põhilisest struktuuriüksusest, selgitab see artikkel bioloogia struktuuri ja funktsiooni, süsteemi ja evolutsiooniseadust ning kordab eluteaduse kognitiivset protsessi makrotasandilt mikrotasandile ja jõuab tänapäevase eluteaduse tippu, võttes kõik suuremad avastused samm-sammult läbi.
Eluteadust tuntakse ka bioloogiana. Molekulaargeneetika on selle aine peamine sisu ning seda kasutatakse alusena edasiseks uurimiseks elu olemuse, elutegevuse seaduspärasuste ja arenguseaduste kohta. Selle aine uurimissisu hõlmab ka igasuguste bioloogia, biokeemia ja keskkonna valdkondade omavahelist seost ning saavutab lõppkokkuvõttes geneetiliste haiguste diagnoosimise ja ravi, saagikuse parandamise, inimelu parandamise ja keskkonnakaitse eesmärgi. Füüsikalised ja keemilised teadmised on eluteaduste põhjaliku uurimise aluseks ning mitmesugused täiustatud teadusinstrumendid on eluteaduste uuringute korrapärase edendamise aluseks. Näiteks ultratsentrifuug, elektronmikroskoop, valgu elektroforeesi instrument, tuumamagnetresonantsspektromeeter ja röntgenikiirguse instrument on eluteaduste uuringute protsessis tavaliselt kasutatavad instrumendid. Seega näeme, et eluteaduste valdkonnas on iga ekspert erinevate valdkondade tipptalent, kasutades eluteaduse kujundamiseks läbitungivust ja valdkondadevahelist lähenemist.
Bioloogiateaduse arenguga on bioloogilise teaduse ja tehnoloogia mõju ühiskonnale üha suurem
1. Inimeste ideid, näiteks evolutsiooni ja ökoloogia ideid, aktsepteerib üha rohkem inimesi
2. Edendada sotsiaalse tootlikkuse paranemist, näiteks biotehnoloogia tööstus on moodustamas uut tööstusharu; põllumajanduse tootlikkus paraneb oluliselt tänu bioloogiateaduse ja -tehnoloogia rakendamisele.
3. Bioloogiateaduse arenguga tegeleb üha rohkem inimesi bioloogiaga seotud elukutsega
4. Edendada inimeste tervise ja elukvaliteedi parandamist ning pikendada nende eluiga. 5. Mõjutada inimeste mõtlemisviisi, näiteks ökoloogia arengut, edendada inimeste terviklikku mõtlemist; ajuteaduse, bioloogiateaduse ja tehnoloogia arenguga aitavad parandada inimeste mõtlemist.
6. Mõju inimühiskonna eetilisele ja moraalsele süsteemile, näiteks katseklaasilaps, elundisiirdamine, inimgeeni kunstlik muundamine, seab kahtluse alla inimühiskonna olemasoleva eetilise ja moraalse süsteemi.
7. Bioloogiateaduse ja -tehnoloogia arengul võib olla ka negatiivne mõju ühiskonnale ja loodusele. Näiteks geneetiliselt muundatud organismide masstootmine ja liikide loodusliku geenivaramu ümberkujundamine võivad mõjutada biosfääri stabiilsust. Teaduse ja tehnoloogia ning ühiskonna vahelise seose mõistmine on teadusliku kvaliteedi oluline osa.